Vanad suvepostkaardid Reigist

Täna kohtusin vallamajas Kati ehk Katrin Sarapuuga.

Ta on muide siin organiseerinud programmi ja projekti,

mille rahaga töötud

on puhastanud pastoraadi ümbruse võsast, niitnud.

Hiigla tubli!

Aga veel ma sain temalt sellise varanduse:

vanad pildid Reigi ehk Pihla pastoraadist.

See pilt on vanadekoduaegne, võib-olla 70ndatest.

Vanad trepil.

Ja selline trepikäik oli ehitatud,

seda ma ei teadnudki!

Minu ajaks oli see juba jälle lammutatud.

See oli minu tuba, kõige ülemine.

Pärast mind.

Vist ehitajate voodid ja koli.

Aga selle laua tassisin sinna üles mina.

Oli üks pastoraadi laud. Nüüd kadunud.

See oli mu laud, selle taga istusin akna all.

Vaatasin üle põldude Pihla soole.

See oli kõige ülemine aken, viilu all.

Nüüd kinni müüritud,

sest millegipärast taastati kelbad,

kui viimast ümberehitust alustati

(jäi pooleli ja nii ongi).

Nii see maja ots siis oli.

Kõige ülemise toa all oli veel tuba ja köök

ja koridor, mis oli viinud välistrepile.

See trepp oli ühel ülemisel pildil veel näha.

Minu ajal oli seal lihtsalt "rõdu",

paar lauda, millel sai istuda ja jalgu kõlgutada.

Vaipu kloppida.

Ohtlik muidugi.
Aga keegi alla ei kukkunud.

Veel üks vanadekodu aegne pilt.

Ja üks hoopis vanem pilt.

Hiiumaa Muuseumi kogust,

nagu kõik need vanemad.

Veranda.

Puude varjus. Kena jahe.

Võib-olal eesti ajal, võib-olla juba nõuka ajal,

sest tsaariajal vaevalt okastraati sinna ette veeti.

Tsaariaegne suvepostkaart Reigist. Roiks.

Millalgi vahepeal, juba ilma kelpadeta.
Tegelikult mulle meeldiski ta ilma nende katuseotsa
kelpadeta rohkem. Kuidagi lihtsam ja karmim.


Leerilapsed tagaverandal.
Ei tea, mis aeg see on.
Leeritüdrukud. Üksainus poiss.
Esimese maailmasõja ajal?