Kõmin

Soe õhk idast jõudis saare kohale.

Kõmin lähenes.

See suvi on niisugused äikesed,

kõmisevad, ei mürista.

Pilved keerdusid,

korra läks päris pimedaks.

Kirikus oli järsku hämar nagu hilja õhtul,

küünlad hakkasid enda ümber kollast kuma heitma.

Kõmin oli ümberringi.

Kõmin ja vaikus.

Lakkamatu kõmin vaikuses.

Siis see kaugenes tasapisi.

Väljas läks valgemaks.

Tilkagi ei sadanud.