Huvitav, et merd võib näha teda üldse nägemata.Taevas. Eriti õhtul. On selge, et ta on mere kohal.
Kusagil mujal pole ta selline.
Meri ei paista siia kiriku juurde juba ammu.Aga taevas paistab. Ja siis meri ka.
Ja õhtu selle taeva all tuleb alati natuke teisiti.
Kunagi ei tea, kuidas, sest iga hetk võib kõik muutuda.
Olid rasked kaunid pilved, mis rullisid taevas,
määrdusid loojangus punaseks.
Ja kui järgmine kord üles vaatad, mitt midagi!
Tühi, lage, valge.
Aga maa peal on juba hämar.
Verandal põleb küünal.
Ja siis on hommik, päike hakkab sisse paistma.
Ja õhtu selle taeva all tuleb alati natuke teisiti.Kunagi ei tea, kuidas, sest iga hetk võib kõik muutuda.
Olid rasked kaunid pilved, mis rullisid taevas,
määrdusid loojangus punaseks.
Ja kui järgmine kord üles vaatad, mitt midagi!
Tühi, lage, valge.
Aga maa peal on juba hämar.
Verandal põleb küünal.
Ja siis on hommik, päike hakkab sisse paistma.Milline tuleb päev, seda veel selle järgi ei tea.
Igasugune võib tulla. Praegu paistab päike sisse.
On alles hommik. Keskhommik.
"Seal pole enam palju aastaid k e d a g i elanud"...
ReplyDeletePalju elusam kui "keegi elanud".
siin on ikka hea meeleolu
ReplyDeleteAugust tundub hiius õige aeg olemiseks. Sattusin juulis ja põgenesin, saar tundus nii imelik, nagu võõras koht. Trimmerid, turistid - tegi kuidagi kontaktivõimetuks. Sinu pildimajaka vihkudes paistab et ta on ikkagi olemas.
ReplyDelete