Öö muusikad

Täna öösel selles pastoraadi kõrges toas,

kus nii ammu polnud keegi maganud enne eilset,

ma enam ei kartnud. Aga magama ka ei jäänud.

Kuulasin öö muusikat.

Alguses oli see Beethoven Klassikaraadiost

(palju tervisi Tiiale!),

kui ammu pole isegi mõelnud,

et võiks Beethovenit kuulata!

Aga siia ta sobis, sellesse augustiöösse majas,

mis oli uus, kui tema oli noor.

Pärast Beethovenit tuli äike.

Juba Beethoveni ajal hakkas ta läänest liginema.

Kauge kõmin. Harv vihm.

Paar närvilist tuulehoogu vahtrates.

Mida pimedamaks läks,

seda pimestavamaks läksid välgud toas.

Äike kaugenes itta,

siis keset ööd, veeres veel kõminal tagasi.

Tuul ja vihm kohisesid lahtise akna taga terve öö.

Kui ärkasin, oli kell 10.

Väljas päike paistis.