Eks augustiga alga, teadagi,
see küps ja tõsine aeg.Hulk suve on juba kokku rullitud,
hulk ootab veel oma aega.
Veidi on see melanhoolne, veidi helge ja vabastav: august,
suvelõpp,
lõigatud põldude tasasus.Vaikne mahajäetus. Hea.
Kask teeserval. Veel on suvi.
Ja mis põld see veel õitseb?
Tatrapõld Illeveres, augustis.
Ja rukkipõld Kodasemal.
Kask teeserval. Veel on suvi.
Ja mis põld see veel õitseb?On see tatar? Pole enne näinud.
Vist on.
Tatrapõld Illeveres, augustis.
Ja rukkipõld Kodasemal.Suured puud, mille all munk Henri
kord enne surma meenutas
lapsepõlve Luksemburgis,
tervet elu.
Oli palav suvi viiekümnendatel,
munk Henri oli Siberist tagasi, väga vana.
Varsti pidi ta surema.
Tol suvel pikutas ta hiiglaslike saarte all
ja lasi päevadel mööda minna.
Saatis postkaardi, koju, Luksemburgi,
mida ta enam ei mõelnudki
näha saada.
Ka nii oli hea.
Ta suri vist 1961.a. Aga muidugi tahaks küsida, miks ta Siberisse viidi ja miks ta pärast sealt vabanemist Luksemburgi tagasi ei läinud. Umbes nagu "miks te politseid ei kutsunud..."
ReplyDeleteTa ei läinud Luksemburgi, sest ei tahtnud, sest arvas, et jääb parem siia, et siin on temast veel midagi kasu. Sugulased küll tahtsid algatada tema kojutoomist, aga ta ei tahtnud. Tema kirju on avaldatud raamatus "Jesuiidid Eestis".
ReplyDelete