Täna saadan Sulle juulikuu täiskuu.Küpse, sooja, peaaegu lämbe.
Veiniga.Ritsikasirinaga.
Kodukaku huikamisega.
Koerahaukumisega külast.
Ritsikasirinaga.
Ritsikasirinaga.
Ritsikasirinaga.
Kodukaku huikamisega.Koerahaukumisega külast.
Ritsikasirinaga.
Ritsikasirinaga.
Ritsikasirinaga.
no see on küll luuletus!
ReplyDeletemilline rütmikas lõpp!
ma oleks taht tamburiinet kõristada! ausalt!
Nende koertega on külakohas päris huvitav asi. Päeva ajal, kui lähed kellegi poole mingit asja ajama ja koer kõigest kõrist lõugab, nii et rääkidagi ei lase, ja pererahvad teda vaigistades omakorda üksteise võidu kisavad, on ta üks tüütu elukas. Aga vaiksel õhtul või öösel on kaugelt kostev koera haukumine lausa "kohustuslik element". Üks luuletaja mõtles kaugel olles kodumaa augustiööde peale:
ReplyDeleteKoerad hauguvad.
Tundmatust talust
kostab neidise igatsev hääl.
Ma ärkan ja võpatan valust:
mind pole, mind polegi sääl...